Balti karikasari II kohaga lõpetatud! Etapivõistlusel DR4 klassis esimene!

Baltic Cup Dryland 2011 ehk Balti karikasari sulamaa aladel on selleks korraks lõpetatud. Kokku korraldati 5 etappi: esimene kevadel Leedus, teine juunikuus St.Peterburgis, kolmas septembris Eestis, neljas Poolas ja finaal Lätis. Mariin osales Leedu, Eesti ja Läti etappidel 2-koera tõukeratta klassis põhjamaiste tõugude arvestuses (DS2NB) . Kolmelt etapilt kogus ta 58 punkti ning tuli kokkuvõttes II kohale.

22-23.oktoobril käisime finaalvõistlusel. Lisaks DS2 klassis osales Mariin 4-koera käruklassis (DR4NB) kus tuli siberi huskyde Zipo,Zero, Zissy ja Roccoga esimeseks! Jaanus osales 6-koera käruklassis (DR6NB) kuid kahjuks oli hommikune võistlusrada korraldajate poolt kontrollimata ja teepiirded olid valesti maas ning seetõttu sõitsid nad rakendiga umbes 3km suuruse lisaringi ning otsustasid võistluse katkestada. Distants oli ligikaudu 5 km, raske rada kiiruse arendamiseks (künkad, kurvid, liivane rada) kuid hea vastupidavussõit koertele.

Järgmine võistlus on…. maailmameistrivõistlused sulamaa-aladel Saksamaal! DR4 klass, huskyd Zipo, Zero, Zissy, Rocco / Zimo, rakendijuht Mariin Kaljula. Toetajaskond Helle ja Jaanus Kaljula. Eestit esindavad veel Ülle-Aaslav Kaasik DS2NB klassis ja Ott Reppo DCMJ2 klassis (koerakross).


Esimene foto by Paulius Stravinskas. Teine foto by Zilvinas Dobrovolskas
Fotol Mariin Kaljula ja huskyd Zorro ja Zimo, teisel fotol Rocco, Zipo, Zissy ja Zero.


Esimene foto by
Zilvinas Dobrovolskas, teine foto by Paulius Stravinskas.
Fotol Jaanus Kaljula ja huskyd Kiisu, Zuuzy, Zalla, Keiju, Zenni.

Külas tõelistel töömalamuutidel Rootsis

5 in 1: vahva perereis Rootsis, kenneli Noatak’s külastus, uue malamuudi kutsika toomine, Novesta paaritamine & võistlushooaja avamine rootslaste moodi.

Nii väheks on jäänud tõeliselt häid töömalamuute maailmas...

Pika otsimise peale otsustasime võtta ette teekonna Rootsi, peaaegu Norra piiri äärde, et kohtuda tõeliste töömalamuutidega kennelis Noatak’s. Peremees Christer Afseer ja perenaine Kristin Esseth on malamuute suure pühendusega kasvatanud üle 20-aasta. Nad on 100% oma koertele pühendunud ja seda paistab silma igal hetkel ning ka suurepärastes tulemustes pikamaavõistlustel (al.300km).


Kennel Noatak’s malamuudid. Kristin oma tiimiga. Christer oma koertele snäkke pakkumas.

Ootasime oma emase malamuudi Novesta õiget aega, et siis talle sobival ajal paaritada ta ühe Noatak’si suurepärastest töötavatest isasega. Meile sobivaid kandaate oli 7 – kohapeal tegime lõpliku valiku.

Meid võttis vastu tore ja töökas pererahvas ja tõeline malamuutide kogukond. Nii palju malamuute korraga nägin elus esimest korda. Koerad olid aedikutes enamasti kolme kaupa, aedikutes ja ka mujal vedeles hulgaliselt metsloomakonte. Tõeliselt üllatav oli see, et koerad suhtusid maiuspaladesse ükskõikselt – ei mingit riidu kontide pärast. Peremees käis sõitmas 10 malamuudi rakendiga isegi öösel, sõites ööga maha 70 km.

Järgmisel päeval toimus Rootsi Malamuudi Klubi üritus, kus sõideti 30 km.Nägime palju rakendeid kuid Noatak kenneli (kus külas olime) kolm rakendit olid minu jaoks kõige muljetavaldavamad. Mariin sai kaasa teha kogu 30 km teekonna,minul õnnestus kaasa sõita viimased 10 km.Kõik koerad töötasid väga hästi. Väga suur kogemus ja muljetavaldav oli see,kui hästi koerad kuuletusid käsklustele. Kusjuures käsklusi anti vaikse ja malbe häälega pisut sõnu venitadaes (meie oleme harjunud nägema ja kuulma valjuhäälseid käsklusi võistlustel ,mis on pigem koerte peale karjumine).


Esimesel pildil Mariin ja Kristin ning malamuudid stardis. Teisel pildil Helle ja Christer – viimased 10 km

Ilm oli soe ja koertel lubati end jahutada teeäärsetes ojades ja järvedes. Ka see toimus käskluse saatel. Peale järves jahutamist pöördusid koerad tagasi teele ilma igasuguse viperuseta (kusagil ei läinud midagi sassi).

Õhtul veel enne ära tulekut õnnestus meil Novesta nõusse saada ühe tööka valge isase malamuudiga nimega Noatak’s Kvitebjörn Kong Valemon. Meie jaoks ei olnud isase valge värv oluline aspekt otsustamisel, sest otsisime tervet, hea iseloomuga (tolerantset ja rahulikku), enesekindlat, intelligentset ning  tugevat ja töökat isast – selle ka saime! Kvitebjörn on peremehe üks lemmik koertest ning sel hooajal on võistleb Femundlöpet (pikamaavõistlus) tiimis.


Novesta & Kvitebjörn. Teisel fotol on Kvitebjörni noorem vend, kes on temaga väga sarnane.

Kutsika valimine oli paras pähkel – kõik kutsikad tundusid võrdväärsed,kuid lõpliku otsuse tegime selle järgi,et perenaine ütles korra,milline kutsikas on Christeri lemmik (jaa oleme mõjutatavad) ;-) Igatahes on meil nüüd kodus kasvamas uus isane malamuut Noatak’s Dreamteam Uyamik Du Ima, hea õnne korral sündimas paari kuu pärast pesakond ja kuhjaga muljeid tõeliste malamuutide kodust. Suured tänud Kristin Esseth ja Christer Afséer külalislahkuse eest! See reis jääb meile pikaks ajaks meelde!


Viimane õhtu. Kutsikas valitud!