5 in 1: vahva perereis Rootsis, kenneli Noatak’s külastus, uue malamuudi kutsika toomine, Novesta paaritamine & võistlushooaja avamine rootslaste moodi.
Nii väheks on jäänud tõeliselt häid töömalamuute maailmas...
Pika otsimise peale otsustasime võtta ette teekonna Rootsi, peaaegu Norra piiri äärde, et kohtuda tõeliste töömalamuutidega kennelis Noatak’s. Peremees Christer Afseer ja perenaine Kristin Esseth on malamuute suure pühendusega kasvatanud üle 20-aasta. Nad on 100% oma koertele pühendunud ja seda paistab silma igal hetkel ning ka suurepärastes tulemustes pikamaavõistlustel (al.300km).
Kennel Noatak’s malamuudid. Kristin oma tiimiga. Christer oma koertele snäkke pakkumas.
Ootasime oma emase malamuudi Novesta õiget aega, et siis talle sobival ajal paaritada ta ühe Noatak’si suurepärastest töötavatest isasega. Meile sobivaid kandaate oli 7 – kohapeal tegime lõpliku valiku.
Meid võttis vastu tore ja töökas pererahvas ja tõeline malamuutide kogukond. Nii palju malamuute korraga nägin elus esimest korda. Koerad olid aedikutes enamasti kolme kaupa, aedikutes ja ka mujal vedeles hulgaliselt metsloomakonte. Tõeliselt üllatav oli see, et koerad suhtusid maiuspaladesse ükskõikselt – ei mingit riidu kontide pärast. Peremees käis sõitmas 10 malamuudi rakendiga isegi öösel, sõites ööga maha 70 km.
Järgmisel päeval toimus Rootsi Malamuudi Klubi üritus, kus sõideti 30 km.Nägime palju rakendeid kuid Noatak kenneli (kus külas olime) kolm rakendit olid minu jaoks kõige muljetavaldavamad. Mariin sai kaasa teha kogu 30 km teekonna,minul õnnestus kaasa sõita viimased 10 km.Kõik koerad töötasid väga hästi. Väga suur kogemus ja muljetavaldav oli see,kui hästi koerad kuuletusid käsklustele. Kusjuures käsklusi anti vaikse ja malbe häälega pisut sõnu venitadaes (meie oleme harjunud nägema ja kuulma valjuhäälseid käsklusi võistlustel ,mis on pigem koerte peale karjumine).
Esimesel pildil Mariin ja Kristin ning malamuudid stardis. Teisel pildil Helle ja Christer – viimased 10 km
Ilm oli soe ja koertel lubati end jahutada teeäärsetes ojades ja järvedes. Ka see toimus käskluse saatel. Peale järves jahutamist pöördusid koerad tagasi teele ilma igasuguse viperuseta (kusagil ei läinud midagi sassi).
Õhtul veel enne ära tulekut õnnestus meil Novesta nõusse saada ühe tööka valge isase malamuudiga nimega Noatak’s Kvitebjörn Kong Valemon. Meie jaoks ei olnud isase valge värv oluline aspekt otsustamisel, sest otsisime tervet, hea iseloomuga (tolerantset ja rahulikku), enesekindlat, intelligentset ning tugevat ja töökat isast – selle ka saime! Kvitebjörn on peremehe üks lemmik koertest ning sel hooajal on võistleb Femundlöpet (pikamaavõistlus) tiimis.
Novesta & Kvitebjörn. Teisel fotol on Kvitebjörni noorem vend, kes on temaga väga sarnane.
Kutsika valimine oli paras pähkel – kõik kutsikad tundusid võrdväärsed,kuid lõpliku otsuse tegime selle järgi,et perenaine ütles korra,milline kutsikas on Christeri lemmik (jaa oleme mõjutatavad) ;-) Igatahes on meil nüüd kodus kasvamas uus isane malamuut Noatak’s Dreamteam Uyamik Du Ima, hea õnne korral sündimas paari kuu pärast pesakond ja kuhjaga muljeid tõeliste malamuutide kodust. Suured tänud Kristin Esseth ja Christer Afséer külalislahkuse eest! See reis jääb meile pikaks ajaks meelde!
Viimane õhtu. Kutsikas valitud!
