Raadiost võib nüüd alalõpmata kuulda meie juunikuu rahvushitti “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi…” – jajah, meil Huskypargis on rohi juba enne jaanigi nii kõrge, et vaevu paistavad matkalised selle seest välja. Kui ei usu, tule mõõda ise!
Niisiis täna Huskypargis: töine Eesti lipu esmaspäev, renoveerime kuute ja ehitame koertele aedikuid. Märkan, et telefon on helisenud kolm korda. Mõtlen endamisi, et paganama Viasat, tahab saada vastust lepingu jätkamise osas. Vastust mul ei ole kuid helistan siiski tagasi. Kergendus. Selgub hoopis, et kaks külalist soovivad tulla Huskyparki. “Sobib, aga tulge paari tunni pärast, meil siin töö veel veidi pooleli.” Jah. Pooleliolev töö jääb peale kõne lõppu kus seda ja teist ning algab hoopis muru niitmine, aedikute kraamimine, koerte kammimine, pirukate küpsetamine ja tordi meisterdamine. Kaks tundi möödub lennates ning olemegi ettevalmistustega peaaegu et ühel pool.
Meie külalisteks on kaks toredat noort, kes soovivad tänase päevaga midagi aktiivset ja teistsugust peale hakata. Pakett Moony ehk Huskypargi külastus, talu, hobuste ja kelgukoeranduse tutvustus, matk alaska malamuutidega ning kerge eine tarekeses sobib neile igati hästi. Näod on naerul nii meil kui neil. Tunneme, et meil on jälle külalistega vedanud… sest meile meeldib, kui teile meeldib! Ja eriti meeldivad meile külalised, kes tunnevad asja vastu huvi ja esitavad igasuguseid toredaid ja asjalikke küsimusi. Siis jätkub juttu ikka päris kauaks ja me ise oleme ka nii hoos, et igasugune ajataju kaob.
Nu ja tarekeses kohvitassi ääres istudes saame külalistelt lisaks hüva nõu kodulehe osas – selgub, et nad teavad veebivärgist sama palju kui meie kelgukoertest. Win-win! Aitäh teile ja kohtume loodetavasti taas!
